Valimisliit Tulevikuvald Türi

Elukestev õppija Liia Sizask

Liia Sizask, kandidaat nr 122

Liia Sizaski ellu on mahtunud palju töiseid ja kogukondlikke rolle. 

Praegu Käru Põhikooli eriklassi õpetaja ning improringi juhendaja on ühtlasi tegev erialaliitudes ja Käru kooli hoolekogus. Tema varasemate tööde ja ametite nimekiri on muljet avaldav. Mõned nopped: Hansapanga spetsialist, sotsiaalministeeriumi konsultant, Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja asutaja ja juht. 

Teiselt poolt mahub Liia Sizaski (57) sisse palju lugusid –  ta teeb nukunäidendeid ja vestab lugusid nii suurtele kui väikestele. Lugude jutustamist on ta kunagi õppinud muinasjutukooli kursustel. Jutud annavad tänapäevalgi võimaluse rääkida neil teemadel, mis vajavad mõtestamist.

Kui ma Liiat esimest korda päriselus, mitte ekraani vahendusel suvel nägin, uurisin temalt lähemalt, mille eest ta seisab, mis on tema teema. See on üsna klassikaline küsimus, mida olen nüüd juba paljudelt küsinud. Panin end valmis, et vastust tuleb võibolla pikalt julgustada, aga tema vastas kohe ja sirgjoones: „Mina hoolin inimestest. Nii kirjutagi!“

Liia räägib, et on elanud Kärus 36 aastat, mis annab talle loa end täieõiguslikuks kärukaks pidada. Ta on kolme tütre ema ja kuue lapselapse vanaema.

Käru on üsna väike koht. Selle tõttu on Liia meelest ilmselge, et kohapealne rahvas peab ühte hoidma ja teadlikult koostööd tegema. Samasugust koostöötahet oleks vaja ka vallale tervikuna ja kogukondade vahele.

Üks, mis kindel, kuni on vähegi Liia võimuses, tahab ta seista selle eest, et Käru Põhikool saaks edasi tegutseda ja see oleks kool, kuhu tahetaks tulla kaugemaltki. Ja miks mitte?

Kärumuuseumi ühe eestvedajana teeb ta seal vabatahtlikuna giiditööd, kus ta on omas elemendis ja jääb kahtlemata külastajatele meelde. Kui jutt läheb kärumuuseumi peale, lähevad Liia silmad särama: „Tahame muuseumi saada üle Eesti kõvaks tegijaks!” Peab ütlema, et seda teed sammuvad nad jõudsasti.

Liia teeb ja jõuab palju – õpetab, giiditab, näitleb, panustab kogukonda –, aga kas on ka midagi, mis on talle vastukarva? Selle peale kõlab naerune vastus: „Ma ei talu rutiini ja kardan kohutavalt mugavusstsooni sattumist!“ 

Rutiini on ilmselt tema päevades vähe ka: peale töiste ja vabatahtlike ametite käib Liia võimlemas Idla trennis, Tallinnas õpib ta veel improviseerimist. 

Õppinud ongi ta läbi elu ja pikemat pausi õppimises ei mäletagi. Põhjalikumalt on ta end harinud sotsiaaltöö alal ja alushariduses. 2013. aastal lõpetas Tallinna Ülikoolis koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala.