Valimisliidu kandidaadid

Nimekiri

Meie ridades kandideerib 62 Türi valla inimest – ettevõtjad, õpetajad, volikogu liikmed,
kogukonnaaktvistid ja palju teisi värske energiaga inimesi. Leia nende seast just Sulle sobiv!

116 LAURI LÄÄNEMETS

117 KATI NÕLVAK

118 KADRI PAAS

119 VEIKO VALANG

120 ELE ENN

121 STEN PERILLUS

122 LIIA SIZASK

123 KÜLLI HUOPOLAINEN

124 JAANUS MARRANDI

125 PIRET LAI

126 VEIGO KAARET

127 KRISTINA GUDINAS

128 MARINA ABEN

129 MAARJA AHVELDT

130 ANNELI BACHMAN

131 EGLE HEINSAR

132 ELOR ILMET

133 ANNELI JAASMA

134 MEEME JUHKAM

135 OKSANA JÄRVE

136 VALLI JÄRVE

137 HURMI JÜRJENS

138 HANS KASCHAN

139 ERNI KAASIKU

140 MARVE KADASTIK

141 SIRJE KIPS

142 KRISTJAN KIVISAAR

143 KÄTLIN KOPPEL

144 LIIDIA KORŠUNOVA

145 SIGRIT KREITSMAN

146 OLEG KUUSIK

147 MARJU KÄGU

148 MAIRE LAAR

149 MAIU LAIN

150 KAIDO LEPIK

151 SIRLIKA LOITMETS

152 RENE LUIK

153 ASKO MURU

154 LEILI MÄEOTS

155 GETTER MÄNDMA

156 ENNU NURK

157 KATRI NURMINE

158 PIIA NÄPPING

159 KAAREL ORUMÄGI

160 MIKK OTSUS

161 TIMO PETROVITS

162 MERIKE PIHLE

163 KOIT RANNAS

164 JAN-ROLAND RAUKAS

165 LIIVI REHELA

166 EVERT RESSAR

167 IGOR ROOSMAA

168 ÕNNELA SAKSLADU

169 ANDRUS SUURKIVI

170 MEELIKA TAMM

171 KAI TAMMELA

172 LAURA TÄNNA

173 MAARJA VALKENKLAU

174 AILI VARBE

175 INNA VASSILA

176 ANNIKA VELLAMÄE

177 EVE VÄÄRTMAA

Lauri Läänemets

Ühe valla elavad suureks selle inimesed.

See on põhimõte, millest lähtuvalt olen oma rahvaesindaja tööd seni teinud. Inimeste tegutsemise retsept on aga nende usaldamises, koos planeerimises ja elluviimises. Kui inimesed ei osale otsustamises ja teostamises, siis on raske tekkima ka ühtesulandumine – see vald pole lihtsalt sinu nägu ega tegu. Teine põhimõte, mis mind tänastest vallajuhtidest eristab on soov teha seda mis siinsele rahvale on oluline ja vajalik, mitte teha vahet sellel, mis seaduse järgi on valla ülesanne või mitte. Meie number üks mure on töökohad, number kaks elukohad ja neile järgneb kohe vajadus paremateks haridusvõimalusteks. Soovin Türi suurte sammudega edasi viia, kuid oskan ka seal kus vaja, tasa ja targu liikuda. Arengu tagavad teistsugused mõtted ja arvamused, ma eelistan kuulata, mitte neid eemale lükata. Olen valmis kohe alustama, et Türi vallale uus hoog anda ja valmis on ka kogu minu meeskond! Meis on uut ernergiat, tahet, mõtteid ja me ei karda riskida!

Kati Nõlvak

Kadri Paas

Infojulgeoleku asjatundja, väikeettevõtja

Kadri Paas iseloomustab end järgmiselt:

“Esiteks, karta ei maksa suuri kulusid, vaid väikeseid tulusid. Teiseks, ära kunagi eelda mitte midagi. Ja kolmandaks tsiteerin Saksa klassikut Erich Maria Remarque’i. Remarque kirjutas oma “Triumfikaares”: “Kõik, mida rahaga saab joonde ajada, on odavalt saadud.” Tal oli õigus. Neid põhimõtteid järgides on võimalik tõhusalt juhtida nii omavalitsust kui Eesti riiki.”

Veiko Valang

Loodan, et uus volikogu teeb kõik selleks, et elu maal ei hääbuks, vaid lööks veelgi eredamalt

särama.”

1 naine, 2 last, 3 lapselast ja Kessu! Arve Veiko Valangu kohta: kolis Türi valda 10. märtsil 1986. Olnud õpetaja (32 aastat), treener (35 aastat), kooli direktor (3 aastat), 2 ajalehe sporditoimetaja (4 aastat). Volikogus olnud 3 koosseisu, mille vältel juhtinud nii haridus- ja noorsoo komisjoni kui ka revisjonikomisjoni.

“Olen püüdnud olla inimene, kes ei lahuta, vaid liidab. Üritan aru saada eri osapooltest,

neid mitte hukka mõista, vaid mõista ning vajaduse korral ka aidata.”

Ele Enn

“Toome valla juhtimise inimestele lähemale!”

“Otsused peavad sündima reaalsusest lähtuvalt, mitte kellegi peas. Samuti on oluline võimestada inimesi õppima ja seda eriti allasutustes, kus täna ilma paberit ja kogemust omamata sa jutule ei saa. Siis ongi ametikohad täitmata ja inimesi sõidab siia kaugetest nurkadest, omad jäävad tööta.”

Ele Enn on 34aastane, kolme imelise tütre ema ja põline väätsakas. Ele töötab Paide Lasteaia direktorina, aga panustab palju ka kohaliku elu arengusse, kuuludes lapsevanemana Väätsa põhikooli hoolekogusse.

Äsja lõppes arvamusfestival, kus Elel on olnud täita oma roll: ta on kuus aastat vedanud eest ja aidanud üles ehitada festivali lasteala – kes on lastega seal käinud, on ka Ele kätetööd nautida saanud.

Ele haridustee koosneb kahest poolest: psühholoogia ja pedagoogika.

Ta juhib ka praegu erialaühendust – Järvamaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingut. Sellesse liitu kuuluvad kõik Järvamaa lasteasutuste juhid. Küsimusele, miks seda vaja, vastab Ele: “Et areng toimiks kõikides majades sarnaselt ja koos on kergem.”

Lasteaia ja sellega seotud ühingu juhina on Elel kokkupuude ka vallajuhtimisega: “Olen igapäevatöös seotud palju ka omavalitsuse töö ja juhtimisotsustega. Juht peab olema suunaja, mõistja, kuulaja. Valda saab juhtida vaid kuulates, eriilmelisust võimestades ja võimalusi luues.“

Sten Perillus

“Selleks, et Türi vallal läheks hästi, peab vilgas elutegevus toimuma nii maapiirkondades kui ka linnas!”

Tudeng, võrkpallur, kodanikuaktivist ja noor Türi valla elanik.

Sten on pärit Väätsalt, pärast kodust Väätsa Põhikooli siirdus ta õppima Paide Gümnaasiumi, kus sai osa uue kooli loomisest. Praegu õpib Tallinna Ülikoolis kolmandal kursusel sotsioloogiat – õpib mõtestama ühiskonnas toimuvaid protsesse.

Võrkpalli kohta ütleb Sten ise nii: “Suure tahtejõuga saab tehtud nii mõndagi. Kuus aastat tagasi, kui esimest korda palli kätte võtsin, poleks uskunud, et tulevikus mängin võrkpalli Eesti kõige kõrgemal tasemel. Järvamaalt alguse saanud teekond on viinud mind Tallinna Tehnikaülikooli võrkpallimeeskonda.”

Mis on Steni moto? “Üksi tehes jõuad kiiremini, aga koostööd tehes jõuad kaugemale.” Nimelt on ta mitme noorteorganisatsiooni liige, panustab aktiivselt kogukonnaelusse, olgu siis arvamusartiklite või ürituste korraldamine. Viimastest on vahest paljudel meeles Oisu Aganikufestival.

Mida Türi vallas muuta? “Näen oma kodukohas suurt potentsiaali. Selleks, et potentsiaal realiseeruks, vajame restarti Türi valla juhtimisele. Olen seda meelt, et kõik, mis on võimalik Tallinnas või Tartus, on ka võimalik Väätsal, Kärus, Oisus ja miks mitte ka Türil.”

Liia Sizask

“Soovin kaasa rääkida valla haridus- ja kultuurielus, eriti südamelähedane on mulle Käru Põhikooli edasine käekäik ja selle maine tõstmine.”

Liia on hariduselus kaua kaasa löönud, seejuures pidevalt ennast täiendades. Praegu on ta Käru Põhikoolis eriklassi õpetaja ning improringi juhendaja. Ta on Eesti Lasteaednike Liidu ja Järvamaa Koolieelsete Lasteasutuste Juhtide Ühingu liige. Käru Põhikooli hoolekogus on ta olnud juba 12 aastat. “Olen pidanud palju erinevaid ameteid ja olen nendele võimalustele ja väljakutsetele tänulik.” Need ametid on tõesti väga erinevad – ta on olnud muu seas Hansapangas spetsialist, sotsiaalministeeriumi konsultant, Rapla Maakonna Puuetega Inimeste Koja asutaja ja juht.

Liia südameasi on Käru muuseumi areng: “Tahame muuseumi saada üle Eesti kõvaks tegijaks!”

Huvitav fakt: teeb nukunäidendeid ja vestab lugusid nii suurtele kui väikestele.

Mille eest Liia seisab?

“Tähtis on nii kogukonnasisene kui ka kogukondadevaheline koostöö.”

Külli Huopolainen

Töötan Kabala lasteaias. “Kui ma lasteaias tööd teen, siis see on alati LAPSEST LÄHTUV…”

Selliselt peaks toimima ka vald – seal peaks olema oma inimesest lähtuv juhtimine, olenemata sellest, kus ta elab. Olen valmis olema vahendajaks ääremaal elavate inimeste ja valda eest vedavate inimeste vahel.

Eriti tahan seista selle eest, et maapiirkonnas asuvad haridusasutused saaksid edasi toimida ning seal elavatel peredel oleks võimalik panna oma laps soovi korral kodu lähedal asuvasse lasteaeda, kooli, huviringi ja et neid huviringe seal ka oleks!

Haridus- ja kultuurielu peaks olema kättesaadav ka lastevanematele, aga ka vanemale generatsioonile.”

Kuidas Külli töötab? Ta teeb palju lisatööd, et laste õppetegevus oleks vaheldusrikas ja mänguline, ta valmistab ise õppevahendeid ja -materjale: “Mulle väga meeldib näha, kuidas lapsed neid vaatavad, nendega mängivad, mind kuulavad ja minu mänguga kaasa tulevad, endal silmad säramas, märkamata-teadmata ise, et nad samal ajal saavad teadmisi või kinnistavad neid, omandavad igapäevaeluks vajalikke oskusi olla ise ja koos teistega.”

Peale põhjaliku ja suure töö lasteaias, mille eest on Külli saanud ka tunnustust, on ta Järvamaa aasta ema 2017.

Jaanus Marrandi

“Olen Türi valla põliselanik, kelle esivanemad on selles kihelkonnas elanud vähemalt 18. sajandi algusest. Kohaliku külamehe ja põllumajandusettevõtjana tunnen vastutust nii oma kodukoha kui ka siinsete inimeste ees.”

Jaanus soovib kogu südamest kaasavat ja avatud vallavalitsemist, mis arvestab inimestega. “Kõige jubedam on, kui inimesi ja ideid hakatakse jagama “õigeteks” ja “valedeks”. Ühe valla edu ei seisa koos hoonetest ega asjadest, vaid inimestest, kes elu edasi tahavad viia.”

Piret Lai

Veigo Kaaret

“Kandideerin, sest tunnen, et suudan seista teemade eest, mis vajavad eestkostmist.”

Veigo on terve oma aktiivse elu tegelenud ürituste korraldamisega ja temaga on üles kasvanud terve põlvkond aktiivseid inimesi, kelle ellu oleme värvi lisanud.

Türilt pärit Veigo on juba tegelenud mitme teemaga Türi piirkonnas:

– sünnitoetus, mille määrus sai korrastatud;

– kultuurielu, ürituste korraldamine;

– toetanud noorteüritusi, lasteaedasid, lasterikkaid peresid, puuetega inimesi, ettevõtlikke noori, sporti, koole jne.

Mis on Veigo moto? “Usun headusse ja sellesse, et kui igaüks teeb meist natukene head, siis elame väga imelises maailmas. Ilma uute mõteteta ei muutu miski.”

Kristina Gudinas

“Türi vald ei ole vaid Türi linn! Ka väiksemad külad vajavad suuri otsuseid ja elukeskkonna muudatusteks investeeringuid.”

Järvamaa Arenduskeskuses tootmisettevõtete koostöövõrgustiku koordinaatorina töötava Kristina Gudinase südamelähedased valdkonnad on ettevõtlus, täienduskoolitused, külakogukond. Ta on tegev ka Järvamaa Ettevõtete Akadeemias ja Järvamaa Ettevõtlike Naiste Klubis.

Kristina näeb arengukohti ka seni eduloona esitatavates algatustes: “Kaasav eelarve sellisel kujul ei tööta. Väiksed külad ei ole suutelised Türi linnaga võistlema. Et tõeliselt kaasata, peaks näiteks hoopis looma vallamajja vabaühenduste-MTÜde konsultandi ametikoha.”

Suure organiseerimisvõime poolest tuntud Kristina lubab: “Jätkan sama innukalt! Ma ei luba midagi, sest inimesed, kes mind teavad, teavad ka seda, mida olen siiani juba teinud ja korda saatnud.”

Marina Aben

“Iga vallaelanik peab tundma, et vallavalitsus on tema jaoks!”

Marina on lasteaias töötanud üle 30 aasta ja ütleb, et kui vaja, poeb ta hea meelega ka karukostüümi, et lastel oleks tore. “Olen õnnelik, et meil Väätsal on toimiv ja omapärane lasteaed, kus kõik õpetajad on innovaatilised, tahet täis tegutseda väikeste laste heaolu nimel.”

Teine oluline valdkond Marina arvates on korteriühistute ja kohaliku omavalitsuse koostöö. Sotsiaalkorterite kohta ütleb Marina: “Kui inimene on jäänud elu hammasrataste vahele, tuleks ta aidata jalule tugiisikute ja valla abiga. Sellised korterid aga meie alevikus on remontimata, seal võiks olla tehtud vähemalt sanitaarremont ning korteris võiks olla elementaarsed kodumasinad.”

Kortermajade elanikel peaks olema ja säilima aiapidamisvõimalused, Väätsa puhul on siin heaks näiteks MTÜ Väätsa Hobiaed.

Mis on Marina moto? “Koostöös on jõud ja vägi – ärme peatu, kui midagi on oluline!”

Maarja Ahveldt

“Kogukonna edu võtmeks on inimeste kuulamine ja koostegemine, ka kõige kaugemas valla nurgas elav inimene peab olema kuulatud.”

Terve elu Türil ja Väätsal elanud aktiivse kogukonnaliikme Maarja silmis on valla kõige tähtsam ülesanne kogukonnatunde loomine ja kvaliteetse kodulähedase hariduse pakkumine.

“Inimeste edukusele pannakse alus juba lasteaias ja algkoolis. Motiveeritud õpetajad, huvitavad projektid ning meeldiv keskkond panevad laste silmad särama ning tekitavad justkui muuseas huvi õppida ja areneda. Tänu kodulähedasele heale koolile ei ole lastel vaja koolinädala jooksul tundide kaupa bussis igavleda, mis võib võtta ära energia pärast kooli veel millegi huvitavaga tegeleda,” sõnab Maarja.

Kogukond on inimesele tähtis eri vanuses ise põhjustel. Maarja selgitab: “Lastele annab see kuuluvustunde, tugevas kogukonnas kasvavad ka hästi toetatud ning eluga toime tulevad lapsed. Täiskasvanutel aitab see oma huvialadega tegeleda ja pingeid maandada. Vanemaealistele annab see võimaluse oma kogemusi jagada ja aktiivsust säilitada.”

Maarja on aidanud korraldada nii Väätsa lumememmede paraadi kui kortermajade festivali ning selle juures näinud, kui palju rõõmu ja energiat koos tegutsemine inimestele annab.

Anneli Bachman

Egle Heinsar

„Tahan, et mu lapsed saaks käia kodule kõige lähemas koolis põhikooli lõpuni.“

Keeletoimetaja Egle Heinsar (endine Pullerits) ütleb, et kui ka omal väikseid lapsi poleks, oleks ikka oluline, et Türi vallas oleks võimalik õppida eripalgelistes koolides, mitte ühes keskses kombinaadis.

Egle leiab, et üks olulisemaid asju vallas on koostöö: „See võib kõlada kulunult, aga kaasamine ei ole järjekordse töörühma moodustamine, vaid päriselt inimeste kuulamine. See tähendab, et kuulata tuleb ka neid, kes mulle inimesena võib-olla ei meeldi, kelle mõtted tunduvad harjumatud ja kriitika terav.“

Valla rolli näeb Egle millegi enamana sellest, mis on dokumentides kirjas. „Me võime palju rohkemat, vallajuhtidele pole keelatud unistada suurelt!“

Elor Ilmet

“Seisan selle eest, et maaelu ei hääbuks.”

Aastakümneid Kabala metsaülemana töötanud Elor teab ka üht valdkonda, mida tuleks maal iseäranis edendada: “Kommunikatsioonid peavad olema tänapäevased ja veel paremad!”

Praegu töötab Elor RMK Viljandimaa metsaülemana, vabatahtlikuna aga Rassi Külaseltsi juhina.

Mis on Elori erivõime? Neid on kohe mitu: “Hobideks on jaht ja koorilaul (meeskoor Forestalia ja segakoor Leelo) ning ei saa ära öelda ka iga-aastasest talvisest Tartu suusamaratonist.”

Elori sünnikohta ja praegust elukohta seob üks ja sama nimi: Tõrva. Nimelt on ta sündinud Tõrvas ning elab Rassi külas Tõrvaaugus. Elor on abielus, tal on kolm last ja neli lapselast.

Anneli Jaasma

Kahala raamatukoguhoidja: “Raamatukogu on ainus koht, kus inimesed saavad käia ja olla kursis sellega, mis vallas toimub. Sellepärast on oluline, et see ainus vallaasutus jääks meie piirkonda alles!”

Ta ütleb, et raamatukoguhoidja töö ei ole ainult raamatute ja ajakirjade laenutamine. Siia tuleb inimene ja räägib oma muredest ja rõõmudest. “Kui on muret kurta, siis sa kuulad, kui abi vaja, siis aitad. Meie piirkonnas elavad enamuses vanemad inimesed, kellel on näiteks arvutikasutuse probleeme, nii nad siis tulevad ja küsivad nõu. Ühiselt saame nende probleemidele lahenduse.” Kahala raamatukogus käib iga kuu koos grupp pensionäre, keda seovad ühised ettevõtmised, kui sai veel vabalt reisida, ka väljasõidud.
Anneli on põline Türi valla elanik, sündinud Ollepa külas. Ta seisab meid ümbritseva elukeskkonna eest kõige laiemas mõttes: “Külade üldilme parandamiseks oleks vaja organiseerida lagunenud hoonete lammutus ja koristamine. Pean tähtsaks, et me kõik väärtustaks keskkonda, milles me elame. Vallavõimul on võimalus selles midagi ära teha.”
Mis tuleks Türi vallas kohe ära teha? Anneli vastus: “Oleme oodanud juba 20 aastat Kahala-Võhma kergliiklusteed. Loodan väga, et selle rajamine saab lõpuks ka teoks.”

Meeme Juhkam

Oksana Järve

Valli Järve

Tarbijakaitse liidu liige: “Igaühel on õigus tervisele, keskkonna ohutusele, kahjude hüvitamisele.”

Valli Järve on Euroopa Tarbijapoliitika nõuanderühma CPAG liige, Eesti Tarbijakaitse Liidu ja Järvamaa TK ühingu juhatuse liige. Igapäevaselt nõustab tarbijaid, haldab ETL kodulehte www.tarbijakaitse.ee.
Küsimusele, mis tuleks Türi vallas ära teha, vastab Valli: “Vald peab saama rohelisemaks ja puhtamaks. Nii linna kui ka küladesse tuleb juurde muretseda prügikaste, et vähem oleks maas lebavaid suitsukonisid, jäätisepabereid ja koerte väljaheiteid. See, et poe ukse taga on prügikast, ei õigusta, kuna jäätisepabereid jm visatakse maha alles 100–200 meetri pärast.”

Mis on Valli supervõime? Õunakookide küpsetamine!

Valli on üle kümne aasta osalenud õunafestivalil ja saavutanud seal häid tulemusi. Peale selle on ta kümmekond aastat korraldanud hoidiste näitust-degusteerimist Türi Aianduse-Mesinduse Seltsi sügislaadal.
Vallile on südamelähedased sotsiaal- ja hoolekande teemad, ta peab oluliseks eakate ja puudega inimeste igakülgset abistamist ja nõustamist.

Hurmi Jürjens

“Tehkem Türi vallast innovatiivsem omavalitsus, kus juhindutakse vallaelanike huvist!”

Hurmi on peale infotehnoloogia õpetamise ametis sideinsenerina eraettevõttes. Ta on õpetanud IT-d mitmes Eesti kõrgkoolis, aga ka Käru Põhikoolis ja Türi Kevade koolis.

Mida peaks Hurmi meelest Türil teisiti tegema?

“Mulle teeb väga muret, et pärast Türi vallas toimunud haridusreformi, mille põhifookus oli suunatud uuele koolihoonele, on väikekoolid jäänud õpetajat väärtustava toe ja tähelepanuta.” Ta leiab, et haridusvaldkonna olulistele otsustele peaks eelnema põhjalik analüüs ja kohalikke kogukondi reaalselt kaasav eeltöö.

“Vallajuhtimisse tuleb lisada värskemat vaadet, teaduspõhist lähenemist, analüüsi ja uusi ideid.”

138 Hans Kaschman

Erni Kaasiku

Marve Kadastik

“Soovin, et ka ääremaal asuvate külade kultuurimajades jätkuks huvitegevust kõigile.”

Perega Kabalas elav Marve töötab start-up-ettevõttes IT-testija ja projektijuhina. Tal on pikk kogemus projektijuhina turundus- ja kultuurivaldkonnas. Tööelu on Marvel aga alati saatnud tants – ta on tantsuõpetaja Türi tantsustuudios ning Kabala koolis ja lasteaias. Marve leiab, et ka Türi ääremaal asuvate külade kultuurimajades peab jätkuma huvitegevust igas eas inimesele.
Teiseks tuleks tema sõnul kaasata inimesi küla tegemiste korraldamisse, suurendades nii kogukonnatunnet: “Meie külades on nii palju toredaid ja andekaid inimesi, kes vajavad veidi tuge ja julgustust, et luua midagi erakordset.”
Kolmandaks tuleks Marve arvates üles otsida iga paiga oma lugu: “Tunneme uhkust iga oma küla üle, otsime üles iga küla loo. Otsime koos võimalusi turismi arenguks, rikastame kultuurielu.”

Sirje Kips

“Soovin, et pöörataks energia ja abi töökohtade loomisele, siis tulevad ka noored maale.”

Sirje on matemaatikaõpetaja ja arvude maailmaga seega kodust, temaga vesteldes arve muudkui pudeneb: lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli 1980. aastal, ta on olnud õpetaja Retla koolis 41 aastat, üle 10 aasta on tegutsenud naiskodukaitsjana, abielus aastast 1984 ja 3 kolme lapse ema ja 3 lapselapse vanaema.

Sirje südameasi ongi noorte tagasitulek maale, selleks aga peab neil mõistagi ka kuskil elada olema: “Tuleks ehitada riiklikke üürikortereid – ega ei ole kortereid ja maju ju Türil saada, kuhu tulla elama, ja noortel pole ka kohe raha ostmiseks.” Kõige tähtsamaks peab ta maapiirkondade puhul koole: neid ei tohi sulgeda, sest nii suretataks välja kogu piirkond.

Kristjan Kivisaar

143 Kätlin Koppel

Sigrit Kreitsman

“Ma tahan, et maal oleks hea elada kõigil!”

Sigrit Kreitsman töötab klienditeenindajana Auksi kohvikus. Ta on kolme tütre ema, perekond elab Kahalas.

Sigrit tahab, et maal oleks hea elada kõigil: “Seetõttu sooviksin,

… et oleks keegi, kes aitaks kaasa külades maha jäetud kortermajade likvideerimisele. Sellega saaks parandada külade välisilmet.

… jätkuvalt saata oma lapsi juba armsaks saanud Retla-Kabala kooli. Sealjuures mitte hirmuga mõelda, millal kõik hästi toimiv laiali lammutatakse.

… et meie lapsed maal võrduksid lastega linnas, kellel on võimalusi mängida kvaliteetsetel ja turvalistel mänguväljakutel.”

Sigrit rõhutab ka ühendusteede parendamist: “Väga tähtis on meie piirkonna inimeste jaoks kergliiklustee, mille saaga on kestnud juba aastaid, kui mitte aastakümneid. Turvaliselt liikuma saada on meile väga oluline.”

Oleg Kuusik

„Türi vallas tuleks palju rohkem panustada inimesele, olgu ta siis pensionär, noor või tööealine.”

Oleg Kuusiku töö on leida ajalooliste vanadele hoonetele uusi väljundeid ning neid hallata. Näiteks on tema meeskonna korda tehtud Türi raudteeait ja loodud Kaare tööstuspark. Sestap näeb ta, kui olulised on uudsed ideed ja teistsugune mõtlemine.

„Olen Türil elatud aastate jooksul saanud palju elamusi, emotsioone, sõpru, sidemeid ja veetnud lugematuid tunde inimeste seltsis arutades, mida oleme teinud ja teeme, et Türil oleks veel parem elada, olla ja siia tulla.“ Oluline on vallajuhtide koostöö inimesega.

Marju Kägu

Maire Laar

“Kogukond on meil tegus ja teotahteline, kuid kogukonnakogu on nähtamatu.”

15aastase korteriühistu juhtimise kogemusega Maire Laar soovib, et kogukonnakogusse kuuluksid inimesed ka ümbruskonna küladest. Ta usub, et valla juhtimises tuleb leida funktsioon ka kogukonnakogudele, teha asju koostöös. Nii jõuavad väärt mõtted ja teod ka vallavalitsusse, leiab kõigest positiivset leidev naine.
Mairel on pikk, 30aastane töökogemus ASis Väätsa Agro, viimasel seitsmel aastal on tema roll olnud jälgida Lõõla farmis piima kvaliteeti ja töötada lüpsispetsialistina. Pikaajaline töö loomade ja inimestega on andnud talle kogemuse, et inimestega töö on keerulisem.
Väätsal on Maire elanud siin tööle asumisest saati, kuid pärit on ta hoopis Põlvamaalt Räpinast.

Maiu Lain

“Soovin, et lasteaiakohad oleksid lastele tasuta.”

Kõikidel soovijatel peaks olema võimalus oma lapsed teiste sekka tuua õppima sotsialiseerumist. See on ju alus julgeks ja turvaliseks koolitee alguseks.”

Maiu on Säreveres elanud pea lapsepõlvest alates. “See on koht, kus olen leidnud täieliku kodutunde, siin on hea elada ja lapsi kasvatada.”

Maiu töötab Türil ehitusettevõttes juhiabina alates 2011. aastast ja samast ajast saati tegelenud ka korteriühistute renoveerimisega.

“Pean väga tähtsaks tervislikke eluviise, millega seoses väärtustan matkaradade korrashoidu.”

Kaido Lepik

Sirlika Loitmets

“Toome valla juhtimise inimestele lähemale!
Valla juhtimine ja suured otsused peaksid olema kooskõlas reaalsete vajadustega. Türil laua taga istudes ei saa ametnik teada, kuidas näiteks Reopalus elavate inimeste reaalsed mured, rõõmud ja vajadused paremini lahendada.”

Järvamaa haiglas õena töötav Sirlika teab, et koostöös peidub võti: “Ametnik kuulab ära vajadused ja mõtted-ideed ning üritab toimida vastavalt võimalustele. Iga inimene ja küla on tähtsad. Samuti on tähtis koolide säilitamine. Minu jaoks on väga oluline anda panus oma kodukoha arengusse. Näen enda ja oma pere tulevikku Türi vallas ning soovin kujundada innovaatilist, turvalist heaolukeskkonda.”

Sirlika elab perega Reopalus, peres kasvab kolm last. Sirlika on tegus noor naine: kuulub Eesti Õdede Liidu volikokku, peale põhitöö Järvamaa haiglas on ka sama haigla usaldusisik; õpib magistrantuuris kliinilist õendust; osaleb aktiivselt Väätsa Põhikooli hoolekogus. Oma töös näeb ta inimeste probleeme, mida saab aidata lahendada vald – üks neist on näiteks patsiendid, kellel puudub sotsiaalne tugivõrgustik.
Sirlika erioskused: tegutsenud vabatahtliku päästjana (Väätsa VPK-s) ja tegelenud rahvatantsuga.

Rene Luik

“Türil olen leidnud toetava ja ühtehoidva kogukonna, kuid praegune vallavõim tegeleb elu koondamisega Türi linna. Meil on väga palju kogukondlikke ja aktiivseid piirkondi linna ümber, mis vajaksid palju rohkem tuge ja tähelepanu.”

Haljastuse hooldusega tegeleva väikeettevõtte rajanud Rene leiab, et kui tahame, et elu vallas oleks aktiivne ja jätkusuutlik, siis peab vald olema juht ja liider ning arendama ja võimaldama areneda nii suurel kui väiksel ettevõtlusel. “See loob töökohti, toob juurde elanikke, annab hoogu kinnisvara arengule ning hinda lähevad ka Türi linnale lähemad ja kaugemad paigad.”

Kui praeguseks on Rene Türi vallas elanud kümme aastat, siis aastaid tagasi jäi värskelt siia tulnule kõrvu kriipima vallavõimu lause: siinset valda juhitakse ainult maksurahast ja vald ei ole ettevõtja.

Kuidas mõjutab koolide kärpimine valla arengut? Rene on koolide õppeastmete sulgemisele vastu: “Pigem peab neid piirkondi elavdama, et uuesti maakoolid täituks lastega ja neid kasvatavate tublide vanematega. Sedasi saame arendada Türi vallast ühtse ja tervikliku tugeva valla, aga mitte rahvast pungil linna ja välja surnud ääremaad. Võtmesõnaks oleks ettevõtlus, töökohad ja just tasuvad ametikohad.”

Kolme lapse isa Rene näeb siin seda miskit, mille pärast siia tasub tulla: “Siinsel piirkonnal on palju, mida ei ole Tallinnal ja selle lähiümbrusel. Paljud Tallinna inimesed kolivad just siia, sest siin on oma maagia, mis võlub.”

Tark vallajuht peab seda maagiat hoidma, see toob siia elu juurde. “Vallajuhtimine peab olema laiahaardeline, aga mitte kitsarinnaline, nagu ta täna kahjuks on. Eelistatakse omi ja ei arvestata teiste arvamuse, soovide ja ideedega.”

Vallajuhtimist ja avalikku elu puudutavate otsuste arutelu on pärast suurt survet rohkem avalikustama hakatud. Siit edasi saab vaid paremaks minna, kui ka kogukondi hakatakse rohkem kaasama ning nende tegevusi ja ideid rakendama. See on muutus, mida Rene tahab vallajuhtimisse tuua.

Asko Muru

Leili Mäeots

Getter Mändma

“Meie väiksed koolid tuleb päästa kärbetest!”

“Olen ise tulnud Retla-Kabala koolist ja praegu õpib seal minu laps. Mitte ei soovi teda peale järgmist õppeaastat kuhugi mujale kooli saata.” See on valla teha, kas kooli lükatakse edasi sulgemise teele või kuulatakse kogukonda, mis on piisavalt elujõuline, et seal võiks põhikool edasi toimida.

Teine valdkond, mille eest Türi vallas Tännassilmas elav Getter seisab, puudutab tema tööd Paide Uuskasutuskeskuses – see on prügimajandus ja juba toodetud asjade võimalikult pikk kasutusaeg: “Parem variant on korralikud asjad, mis omal enam kasutust ei leia, saata ringlusesse, mitte prügisse.”

Ennu Nurk

Katri Nurmine

“Meil on Türil justkui kõik olemas: koolid, arstid, kultuur. Aga kui võtta vaadata veidi terasemalt, siis on arenguruumi meeletult.”

Juuksurist kolme lapse ema Katri soovib tulevikus näha moodsate võimalustega Türi linna ja valda, säilitades kõik traditsioonilise, mis juba on. Et inimesed ei koliks meilt ära, sest pole sobivat tööd; meie eakad võiksid liikumiseks saada toimiva süsteemi, et mitte ilma jääda üritustest; et kaugemate külade elanike jaoks ei jääks teenused liialt kaugele.

Mis meil on arenguks vaja?

Lokuta küla elanik Katri näeb, et vallas on puudu uuendused ja innovatsioon: “Vahel tekib Türil jalutades tunne, et me olemegi uinuv väikelinn. Kohati on see tore ja romantiline, kuid siiski võiks edasiminekuks kasutada kõiki moodsa linnaruumi võimalusi. Näiteks sündmused või bussiliikluse muudatused võiksid olla nähtaval reaalajas ekraanil.“

“Me võiksime areneda keskuseks Eestis, kus tahaksid elada nii noored kui vanad! Selleks on vaja mõelda suurelt ja julgelt, mitte leppida raasukestega.”

Mis on Katri südameasi? “Mind teeb väga õnnetuks, et noortele ei ole meil pakkuda vabas õhus meeldivat vaba aja veetmise võimalust.” Selles valdkonnas arenemiseks tuleb aga kuulata noori endid.

Piia Näpping

“Soovin, et Türi valla juhtimine oleks läbipaistev, arukas ning inimeste soove ja vajadusi arvestav.”

Täpsemalt võiks üle 30 aasta Türil elanud Piia arvates järgida alustuseks kolme mõtet:

– Nii Türi linnas kui ka vallas peaks asjaajamine ja rahakasutamine toimuma arukalt ja läbimõeldult.

– Tuleb teha linn ja koduvald tervikuna atraktiivseks ja põnevaks, et siia tahaksid tulla noored elama ja töötama.

– Meil pole vaja ainult luua uusi töökohti, vaja on leida tühjadele töökohtadele ka inimesed.

Mis on Piia huviala? Vaba aja veedab ta oma aias toimetades.

Kaarel Orumägi

Mikk Otsus

Elektrit täis kulturnik või kultuuri täis elektrik.

Mikk ütleb enda kohta veel nii: “Ettevõtjana on minu huvideks Türi valla arengus ettevõtluse ja turismi arendamine.

Turism on üks suurima potentsiaaliga valdkondi, kuhu siiani ei ole väga palju vallas panustatud. Vaja on luua oma nägu, mis oleks laiem kui Türi linn, teha ühtne plaan ning minna sellega ka edasi.”

Mikk teab, et 2019. aastal külastas Türi valla vaatamisväärsusi veidi alla 40 000 inimese. “Seda on vähe, et turismist saaks ka oluline majandusharu meie valla inimestele.

Eelkõige oleks soov tuua Türi valda rohkem turiste ja ka ettevõtjaid, kes seda sektorit saaksid toetada.”

161 Timo Petrovits

162 Merike Pihle

163 Koit Rannas

“Tulevik on taastuvenergia.”

Koit seisab tervise, puhta keskkonna, looduse ja rohelise energia eest. Tervise alla kuulub mõistagi sportlik eluviis. Ka majandust tuleb edendada ja uusi töökohti luua, sest nagu ütleb Koit: “Ei saa ju kõiki ilusaid plaane ellu viia, kui inimestel pole töödki!”

Taastuvenergia on see valdkond, millest Koit ka rohkem teab: “Seni on toetanud üleminekut taastuvenergiale riik, kuid riiklike toetuste lõppemisel saab rohelise energia eest seista vald. Tuleb rajada uusi päikeseelektrijaamu ning toetada korteriühistuid ja ettevõtteid soojuspumpade ning päikesepaneelide paigaldamisel. Tehnika on juba sedavõrd arenenud, et soojuspumbad tarbivad kütmiseks vähem energiat, kui päikesepaneelid toota suudavad. Lisaks puhtale õhule annab päikeseenergia ka majanduslikku kasu, kuna enam ei kulu raha soojusenergiale.”

Huvitav fakt: Koit Rannas on kirjutanud oma rännakute põhjal raamatu “India Himaalajast ookeanini”.

Jan-Roland Raukas

“Tähtis on luua koostööareene kogukondlikuks toimimiseks ja kogukonnaühenduste võimestamiseks ning võrgustunud koostööks. See ei tähenda, et KOV teeb kõik eest ära, vaid koostöövõrgustiku loomist, kus kogukond ise saab edukalt panustada valla taaselavdamisesse. KOVi ülesanne on aga olla eestvedaja ning selgete arengusuundade määratleja.”

Jan-Roland on hariduselt agronoom; õppinud Jäneda Sovhoostehnikumis, hiljem ka Põllumajandusülikoolis ning vahepeal omandanud praktilisi põllumajandusoskusi ka Soomes.

“Suurema osa tööelust olen olnud avalikus teenistuses – riigiametnik. Peale ülikooli lõppu olin Põllumajandusministeeriumi teenistuses ja see oli põnev aeg, pidasime liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga liitumiseks ning pidime kohandama Eesti seadustiku sellele sobivaks. Vaatamata toonasele juristide seisukohale, et seadus ei saa olla rakendusakt, kehtib meil tänaseni minu algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. Usun, et Euroopa Liiduga liitumine on aidanud Eesti elu edendada mitmes valdkonnas aga seda kindlasti nii põllumajanduses kui ka maaelus laiemalt.”

Jan-Roland on töötanud ka Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis (praegune Järvamaa Kutsehariduskeskus) direktori asetäitjana. “Sellest ajast on jäänud meelde kooli õppelauda renoveerimine aastatel 2007–2008. Projekti pealkirjaks oli meil „Õnnelike lehmade laut“, usun, et saime sellega hästi hakkama.”
Nüüdseks juba viis aastat on Jan-Roland olnud suure India taimekaitsevahendite tootja Sharda Cropchem Ltd. teenistuses: “Olen saanud Eestis turule laskmise loa neljakümne neljale meie taimekaitsevahendile.”

Huvitav fakt Jan-Rolandi kohta: ta kokkab! Perevõistkonnaga Kalahammas on ta osalenud grilliliidu võistlustel, tulnud mitu korda esikolmikusse ja korra ka võitjaks. Ta on sertifitseeritud BBQ kohtunik.

Peres kasvab kolm poega, kellest vanim lõpetas kevadel Laupa Põhikooli ja jätkab õpinguid Paide Gümnaasiumis.

Liivi Rehela

Evert Ressar

“Soovin, et äärealade inimesed ei jääks kõrvale ja saaksid vallajuhtimisel ka sõna sekka öelda.”

Evert töötab ühes Eesti suurimas elektrimaterjale müüvas firmas SLO AS piirkonnajuhina. Tema silma paneb särama vibusport.

Retlas sündinud, vahepeal pikalt Türil elanud ja nüüdseks väätsakas Evert Ressar nimetab, mida peab tema arvates vallas kohe ära tegema:

* Kaasajastame kogu valla tänavavalgustuse – energia kokkuhoid, säästame valla ja maksumaksja raha.

* Toome kiire interneti kaabli kõigisse meie küladesse – säästame inimeste püsikulusid, kuna üle õhu leviv internet on tunduvalt kallim.

* Jäätmekäitlus, ka hajaasustustes võiks olla inimeste soovide järgi, mitte valla soovide järgi. Praegu on kõigil kohustuslik prügivedu üks kord kuus.

Igor Roosmaa

Õnnela Saksladu

“Minu arvates on Türi suurepärane koht elamiseks, meil on palju rohelust ja turvaline elukeskkond. Meie eelis on see, et me asume keset Eestit ja igale poole on võimalik suhteliselt mõistliku ajaga kohale jõuda.”

Ta leiab, et peaksime oma suurepärast kodukanti koostööga veelgi edendama: “Koostöö vallasiseste kogukondade vahel on väga tähtis. Et inimesed tunneksid üksteist ja saaksid üksteist võimendada. Koostegemises on jõud!”

Kahe lapse ema Õnnela: “Minu jaoks on tähtis, et vanematel oleks võimalik oma lastele valida sobilik koolikeskkond. Õnneks on meie vallas mitu omanäolist kooli, mille vahel valida. Oluline on, et need koolid jätkaksid ka tulevikus.”

Lääne-Virumaalt pärit, kuid juba paarkümmend aastat Järvamaal elanud Õnnela töötab lasteaias õpetaja abina ja samal ajal õpib Tallinna Tehnikakõrgkoolis sotsiaaltööd. Selles valdkonnas näeb ta end ka tulevikus tegutsemas.

Meelika Tamm

“Minu jaoks on oluline anda panus oma kodukoha tegemistesse.”

Meelika on aidanud korraldada Väätsa kortermajade festivali, mis sel aastal kahjuks ära jäi. “Küll saab järgmisel aastal pisikestele laevukeste meisterdamist õpetada,” on ta aga lootusrikas.

Nelja lapse ema Meelika leiab, et väikeste kohtade oma kool ja lasteaed peavad toimima.
Samamoodi peab ühte hoidma kogu vald.

Kai Tammela

“Soovin, et eakad, erivajadustega inimesed ja kõik, kes on jäänud elu hammasrataste vahele, saaksid elada täisväärtuslikku elu.”

Kai töötab Türi vallavalitsuses sotsiaalhooldajana. Ta on käinud oma klientidega Metsajõel erivajadustega inimeste perepäeval, presidendimatkal, arvamusfestivalil, Kirna mõisas, Lätis taimelaadal. Kai ütleb oma valdkonna kohta: “Soovin, et kõik, kes teevad sotsiaaltööd, teevad seda südamest tuleva tahtega. Nii saame paremaks muuta paljude Türi valla inimeste elukvaliteeti!”

Mis on Kai moto? “Keegi meist pole kaitstud eluraskuste eest. Mitte ükski elav hing.” Iga inimene otsib oma inimest, kes kuulaks, hooliks, nõustaks, mõistaks. Tema teine moto: “Probleemid on lahendamiseks. Koos saame sellega hakkama.”

Laura Tänna

Maarja Valkenklau

Aili Varbe

“Kõik algab märkamisest.”

Aili märkab enda kõrval inimest, kes vajab abi ja head sõna. Tema jaoks on võrdselt tähtsad nii lapsed kui ka need, kes elu hammasrataste vahele jäänud. Ta seisab Väätsa eakatekodu eest. „Tahan vallalt muutust, Väätsa on täielikult ära unustatud!“

Esileht

Programm

Kandidaadid

Blogi

Kontakt